fr fr fr en us es es pt br de de Asia Asia EU EU






Australian Solar Chimney in Estonian

Austraallased ehitavad kilomeetrik?rguse "p?ikesetorni"

Austraalias valmib aasta 2005 l?puks firma EnviroMission kilomeetrine Solar Tower, mis kasutab Saksa inseneri J?rg Schlaichi (Schlaich Bergermann und Partner) v?ljam?eldud tehnoloogiat p?ikeseenergia elektriks muundamiseks.
http://edgar.minut.ee/article.pl?sid=03/01/13/0759203
http://edgar.minut.ee/article.pl?sid=03/01/13/0759203&cid=44054
postitas alvar / 13. jaanuar, 2003

edie.net artikli kohaselt on j?ujaama planeeritav v?imsus 200MW ja projekti maksumus 700 milj Austraalia dollarit. Sellega peaks olema kaetud 8% Austraalia valitsuse seatud ?koenergia tootmise eesm?rgist 200GWh/aastas.
Igatahes ei ehitata hiigelkonstruktsiooni ehku peale...
Samal p?him?ttel t??tav 50kW protot??p tootis stabiilselt elektrit aastail 1982-1989 Hispaanias.
Idee iseenesest seisneb suure pindalaga ?hureservuaaris (austraallaste kava kohaselt 5km diameetriga) p?ikesekiirte toimel kuumeneva ?hu t?usmises ?lespoole m??da reservuaari keskmes paiknevat "korstnat". Korstnas p??ritab ?hk turbiine, mis juba p?ris harjumusp?rasel moel ringiliikumisest elektrivoolu teevad. Osa p?ikesekiirgusest, mis muidu maapinda sumbuks, akumuleeritakse ??pimeduses kasutamiseks reservuaari p?hja.
.
EnviroMission kilomeetrine p?ikese korsten Austraalia http://www.enviromission.com.au/
EnviroMission kilomeetrine p?ikese korsten Austraalia http://www.enviromission.com.au/

P?ikeseenergeetikaski puhuvad uued tuuled

Hiiglasliku vabrikukorstna sarnane p?ikesetorn ei vabasta kahjulikke gaase, vaid ainult p?ikesest soojendatud ?hku. Uus energiatootmisidee v?iks toota elektrit 200 000 majapidamise jaoks.
http://marekstrandberg.blogspot.com/2009/10/poliitiline-illusioon-tallinnas.html
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=4009/uud_uudidx_400908

Enam kui 20 aastat tagasi v?lja m?eldud s?steem seisneb kasvuhoonesarnases maapinna l?hedal asuvas ?hku soojendavas p?ikesekogujas, kust soojus suunatakse kesksesse k?rgesse torni. Seal toodavad turbiinid ?les liikuva ?hu toimel elektrit, kirjutas LiveScience.
"Tegemist on korstna, tuuleveski ja kasvuhoone kombinatsiooniga," ?tles Austraalias Melbourne'is asuva ettev?tte EnviroMission esindaja Kim Forte. EnviroMission on v?lja t??tanud kilomeetrik?rguse p?ikesetorni ning otsib n??d USAst sellele sobivat paika.
1980ndatel katsetatud korstna uuem versioon
P?ikesetorn on uuendatud versioon p?ikesekorstnast - sajanditevanusest tehnikast, mis ventileeris kodusid, luues p?ikese poolt soojendatud ?hu abil korstnas tuulet?mbuse.
1982. aastal pandi p?ikesetorni v?iksem protot??p p?sti Hispaaniasse Manzanaresesse. Torn oli 195 meetrit k?rge ning ?mbritsetud l?bipaistva kupliga, mis kattis 244 m2 ala. Kuna tegemist oli eelk?ige katseseadmega, tootis see vaid 50 kilovatti elektrit. 1989. aastal kukkus torn tormituultes ?mber.
Forte s?nul peaksid EnviroMissioni loodud betoontornid vastu pidama 50 aastat. Ettev?te ei plaani ehitada mitte ainult tugevamaid, vaid ka k?rgemaid torne. Nii tekib torni jalami ja tipu vahel suurem temperatuuride erinevus ning seega ka tugevam t?mbetuul. Optimaalseks k?rguseks arvutati 800-1000 meetrit, mis on ?mbritsetud kasvuhoonekupliga, mille raadius on 2,5 km.
"Muidugi v?tab see enda alla p?ris arvestatava maa-ala," ?tles Forte, "kuid arvestades s?sinikul p?hinevate k?tuste hinnat?usu, muutub see ?he m?ttekamaks."
Torni paneb t??le temperatuuride vahe
P?ikeselisel p?eval oleks torni tipus olev ?hutemperatuur umbes 20 kraadi, kasvuhoones t?useks soojus aga 70 kraadini. Kui kuum ?hk torni kaudu p?geneda p??ab, l?kkab see k?ima 32 turbiini, mis toodavad kuni 200 megavatti elektrit.
Isegi siis on p?ikesetorn p?ikeseenergia elektriks muutmisel palju v?hem efektiivne kui p?ikesepaneelid. P?ikesetorni eelis on aga materjalide odavus.
200megavatise p?ikesetorni ehitamine maksaks umbes miljard dollarit. Seega oleks torni poolt toodetava elektri hind ikkagi vaid kolmandik praeguste p?ikesepaneelide poolt toodetava elektri hinnast.
Kuigi p?ikesetorn toodab ??siti v?hem elektrit, varustab see Forte s?nul kliente elektriga siiski p?sivamalt kui n?iteks tuuleturbiinid. V?rreldes traditsiooniliste elektritootmismeetoditega on p?ikesetornil aga ?ks selge eelis - v?ib olla ?sna kindel, et p?ikest on ka tulevikus piisavalt.

Solar Chimneys, Vortex, Energy Towers
Margotweb